Auliikmed
TGÜ esimesed auliikmed Tapio Mäkeläinen, Tullio Ilomets ja Hillar Palamets kutsuti 19. veebruaril 2005, mil ühing tähistas pidulikult rahvusvahelist giidide päeva. Toomas Jüriado nimetas TGÜ oma auliikmeks 19. mail 2023 toimunud üldkoosolekul ühingu lähenevale 30. aastapäevale mõeldes.
asjatundliku, pühendunud ning sõbraliku teadmiste jagamise ja terve põlvkonna Tartu linna tegevgiidide koolitamise eest, Tartu linna tutvustamise ja aktiivse osalemise eest ühingu töös
Toomas Jüriado sündis 13. juulil 1947 Tartus; suurema osa lapse- ja koolipõlvest elas Viljandis. 1970 lõpetas cum laude Tartu ülikooli keemiaosakonna.
2018. aastani kestnud tööelus toob ta ise esile kaks üsna erinevat pikemat ajajärku: kuni 1989. aastani aspirandi ja teadurina ülikooli orgaanilise keemia kateedris, edasi aga ajakirjanduses, 10 aastat Eesti Raadios, vahepõikena paar aastat Eesti ornitoloogiaühingus ja alates aastast 2002 ajakirjas Eesti Loodus.
Giiditööga puutus Toomas Jüriado kokku 1990. aastatel, kui tutvustas väliskülalistele kodulinna Tartut ning juhtis mõnda turismirühma Norra-reisidel. Aastail 2000-2001 õppis ta Tartu rahvaülikooli giidikursusel, aasta hiljem juhendas järgmisel kursusel juba ise esimesi seminare ja tegi seda kuni viimase rahvaülikooli giidikursuseni aastail 2008-2009. Erilise populaarsuse võitis tema koostatud detailne Tartu bussiekskursiooni kirjeldus. Ta on õpetanud giide ka Tartu kutsehariduskeskuses (2010) ja Suuremõisa tehnikumis (2004-2008).
Tartu kõrval oli Toomas ka Tartumaa giid, näiteks Peipsi vanausuliste juurde viis ligi 70 rühma Tallinnast ja mujalt. Kehvenenud liikumisvõime sundis teda 2015. aastal giiditööst loobuma.
Toomas on olnud mitte ainult nõutud giid, vaid samuti oodatud reisimuljete vahendaja, näiteks Tartu Annelinna raamatukogus pidas ta üle 60 fotodega illustreeritud esitluse oma Euroopa-reisidelt, ka on ta avaldanud sadu reisilugusid ajakirjanduses ja blogis.
Eesti ornitoloogiaühing valis ta 2018. aastal oma auliikmeks.
loova ja asjatundliku giiditöö eest Eesti maa, rahva ja kultuuri tutvustamisel hõimurahvale, eesti kultuuri järjekindla tutvustamise eest Soomes
Tapio Mäkeläinen on sündinud 13. augustil 1958 Urjala vallas Soomes, õppinud Turu ja Helsingi ülikoolides soomeugri keeli. Alates 1989. kuni 2021 aastani oli ta Helsingis asuva Tuglase Seltsi kultuurisekretär.
Tapio Mäkeläinenist sai Soome reisifirma Etumatkat reisijuht. Sel ajal oli ta otsekui kuller salajasel kultuurisillal, tuues meie kirjanikele ja kultuuritegelastele loometööks vajalikke kirjalikke materjale. Hiljem alustas Tapio kultuurireisidega Eestisse, neid on ta korraldanud pea mitukümmend aastat. Iga tema juhtimisel ja giidimisel toimunud kultuurireis on olnud kordumatu ja loov, teemad on olnud erinevad. Eestit ja tema ajalugu tundva inimesena ei pea ta end Eesti osas ometigi kõiketeadjaks, nii on ta kaasanud retkedele oma ala asjatundjaid Eestist, näit. Andres Tvauri, Mare Piho, Rein Kuresoo jt.
Oma giiditöö kogemuste põhjal koostas Tapio Mäkeläinen oma esimese reisiraamatu, tihedasisulise, ometigi mitte kuiva teatmeteose “Eesti. Mõisate, kirikute ja lilleniitude maa” (“Viro – kartanoiden, kirkkojen ja kukkaketojen maa”, 2004). Soomes müüdi see menuteosena kiiresti läbi, järgnesid kordustrükid. Raamatust kirjutati tunnustavalt ka meie meedias.
Eesti kunstnike näituste ja muude kultuurisündmuste korraldamine Soomes kuulus Tuglase seltsis Tapio Mäkeläise töökohustuste hulka, aga ka neid korraldas ta loovalt ja südamega.
Tapio Mäkeläinen kuulub erinevatesse eesti, laiemalt soomeugri kultuuriga seotud seltsidesse nii Soomes kui Eestis, mitmetes neist on ta juhatuse liige ja/või laekahoidja.
Aastal 2012 alustas Tapio soomekeelsete reisikirjadega Eesti kohta, populaarne sari “Tapion matkassa…” kaob raamatupoodidest kui kevadine lumi, uustrükid on aina oodatud. Esimesena ilmus raamat Pärnust, aastaks 2022 on neid ilmunud juba 18.
Hõimuliikumise edendamise eest on Tapio Mäkeläisele omistatud Maarjamaa Risti V klassi orden (kinnitanud president Lennart Meri, 2001).
visaduse eest Tartu muinsuste kaitsmisel, Tartu Ülikooli vaimse ja esemelise kultuuri väärtustamise, tervendamise ja hoidmise eest
Tullio Ilomets sündis 13. juulil 1921. aastal Paides ning lõpetas Tartu Ülikooli 1952. aastal keemikuna, mille järel jäi tööle ülikooli juurde, kus ta töötas kõrge eani.
Tullio Ilometsa elutööks on tema hindamatu panus Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi asutamisel ning arendamisel. Oma auväärsele eale vaatamata oli ta ajaloomuuseumi konsultant kuni surmani. Kultuuriväärtuste päästmisel, säilitamisel ja konserveerimisel on tema panus olnud hindamatu. Keemikuna pani ta aluse Eesti keemiaharidusega restauraatorite koolkonnale. Tullio Ilomets oli TÜ ajalehe “Universitas Tartuensis” kauaaegne kaasautor, albumi “Alma mater Tartuensis” koostaja (1982, koos H.Palametsaga).
Tullio Ilomets oli Akadeemilise Muinsuskaitse Seltsi asutaja 1987 aastal, hiljem aktiivselt tegev nii seltsis kui Jaani kiriku restaureerimisega seotud ettevõtmistes ning mujal. Tullio Ilometsa on autasustatud mitmete medalitega, s.h. K.E. von Baeri medaliga, Tartu Ülikooli suure medaliga; talle on omistatud Valgetähe III klassi orden, tema 80.sünnipäeva puhul autasustas TÜ teda autasuga “Ülikooli sammas. Siiani annab TÜ museum välja kolleegipreemiat, mis kannab Tullio nime.
Tullio Ilomets on Tartu aukodanik aastast 2001, talle on omistatud teenetemärk Tartu Suurtäht (2002), aastal 2012 määrati Tullio Ilometsale Tiiu Silla nimeline elutööpreemia.
väsimatu giiditöö eest Tartu tutvustamisel, abivalmiduse eest Tartu tegevgiidide koolitamisel
Hillar Palamets sündis 13. juulil 1927 Tallinnas ja oli ametilt ajaloolane, pedagoog ja ajaloo õpetamise metoodik. Ta töötas pea 30 aastat Tartu Ülikoolis õppejõuna, tegutses aastaid Tartu ja TÜ ajaloo kogujana, uurijana, talletajana ja propageerijana. Ta oli näiteks õppefilmi “Tartu ülikool XIX sajandil” (1982) stsenaariumi autor ja tema saatesari “Ajalootund” Raadio2-s kestis 18 aastat. Viimase, 888. saate luges Palamets linti 20. märtsil 2012.
Hillar Palamets avaldas ajaloo õpetamise metoodikaid ja ajalooõpikuid, juhtis ühingu “Teadus” TRÜ allorganisatsiooni ja oli ajalehe “Universitas Tartuensis” toimetaja. Ta oli ka Tartu Ülikooli 350. aastapäeva juubealibumi “Alma mater Tartuensis” koostaja (1982, koos Tullio Ilometsaga) ning hiljem mitmete teiste Tartu ajalooteemaliste raamatute autor.
Hillar Palamets lõi aktiivselt kaasa ka Tartu rahvateatri töös ning kirjuts vabaõhuetenduste stsenaariume. Kõnekunsti andeka valdajana oli ta mees, kes rääkis ajaloo lähedaseks ka neile, keda see kunagi varem huvitanud polnud. Neil, kes ajalugu ülemäära tõsiselt võtavad, aitas Hillar Palamets seda lõbusamaks pöörata. Oma teadmiste ja kõnekunsti valdamisega oli ta ka giididele inspiratsiooniks ja jäljendamatuks eeskujuks.
Tema raamat “Lugusid toonasest Tartust” valiti 2001. aastal Tartu aasta teoks ning 2011. aastast on Hillar Palametsa pronksjalajäljed ka Tartu Teerajajate alleel.
Juhatus
2024 - 2026
2022 - 2024
2020 - 2022
2018 - 2020
2016 - 2018
2015 - 2016
2014 - 2015
2012 - 2014
2010 - 2012
2008 - 2010
2006 - 2008